- Esileht
- KERAAMILISED isolatsiooni- ja tihendimaterjalid
- BJÖRNAX tehissuitsu tooted
-
DARCO korstnad ja ventilatsioonisüsteemid
- Darcost
- Moodulkorstnad ja korstnasüsteemid
- Lõõride renoveerimine ja kaitsmine
- Kütteseadmete ühendamine lõõridega
- Tarvikud korstnatele ja korstnasüsteemidele
- Suitsuimurid
- Tuuleenergial töötavad tõmbeintensiivistajad
- Tuule- ja elektrienergial töötavad tõmbeintensiivistajad
- Tuule- ja päikeseenergial töötavad tõmbeintensiivistajad
- Automaatsed ventilatsiooniõhu soojendid
- Isereguleeruvad korstnamütsid
- Ventilatsioonitorustiku paigaldusmaterjalid
- Kontakt
Lõõride vooderdamise vajalikkus
Küttekehade suitsulõõride ja ventilatsioonikanalite korrasolek peaks olema iga maja- või korteriomaniku
prioriteet number üks. Korstnaid ja suitsulõõre tuleb korraliselt kontrollida ning puhastada. See tagab korstnakonstruktsiooni pikaealisuse, kütteseadme efektiivse töö ning minimeerib tahmapõlenguohu. Samu protseduure tuleks jälgida ka ventilatsioonikanalite puhul. Mustunud, ummistunud või pragunenud
ventilatsioonikanal vähendab oluliselt õhuvahetuse tasakaalu, õhu kvaliteeti ning muudab ruumides oleva õhu raskesti hingatavaks. Kui ventilatsioonilõõrid asuvad suitsulõõridega samas korstnas, siis on lõõride õhutihedus eriti oluline, sest riknenud lõõriseinte vahelt võivad põlemisgaasid liikuda ventilatsioonisüsteemi ja sealt edasi eluruumidesse. Põlemisgaasid sisaldavad süsinikmonooksiidi (CO ehk vingugaas), mis on nähtamatu ja lõhnatu gaas. Vingugaasi sissehingamine võib elusorganismile põhjustada väga rasket mürgistust, mis võib lõppeda surmaga. Seega tuleks ventilatsioonilõõride seisukorrale pöörata sama suurt tähelepanu kui kütteseadmete suitsulõõridele.
prioriteet number üks. Korstnaid ja suitsulõõre tuleb korraliselt kontrollida ning puhastada. See tagab korstnakonstruktsiooni pikaealisuse, kütteseadme efektiivse töö ning minimeerib tahmapõlenguohu. Samu protseduure tuleks jälgida ka ventilatsioonikanalite puhul. Mustunud, ummistunud või pragunenud
ventilatsioonikanal vähendab oluliselt õhuvahetuse tasakaalu, õhu kvaliteeti ning muudab ruumides oleva õhu raskesti hingatavaks. Kui ventilatsioonilõõrid asuvad suitsulõõridega samas korstnas, siis on lõõride õhutihedus eriti oluline, sest riknenud lõõriseinte vahelt võivad põlemisgaasid liikuda ventilatsioonisüsteemi ja sealt edasi eluruumidesse. Põlemisgaasid sisaldavad süsinikmonooksiidi (CO ehk vingugaas), mis on nähtamatu ja lõhnatu gaas. Vingugaasi sissehingamine võib elusorganismile põhjustada väga rasket mürgistust, mis võib lõppeda surmaga. Seega tuleks ventilatsioonilõõride seisukorrale pöörata sama suurt tähelepanu kui kütteseadmete suitsulõõridele.
Suitsulõõride konstruktsioonide riknemispõhjuseid on mitmeid ja sageli on nad omavahel seotud. Lisaks vingugaasile sisaldavad põlemisgaasid ka väävlit. Väävli ning vingugaasi reageerimisel kondenseerunud veeosakestega tekib väga happeline keskkond, mis lagundab mörti, betooni, alumiiniumi, terast ja teatud
juhtudel ka roostevaba terast. Hapete tekkimisele korstnas ja suitsulõõrides aitavad kaasa tänapäevased ökonoomsed kütteseadmed. Mida madalamad on kütteseadme põlemisgaaside temperatuurid, seda rohkem soojust kütusest saame. See aga tähendab seda, et suitsulõõridesse juhitud madalatemperatuurilised
põlemisgaasid kutsuvad esile veeosakeste kondenseerumise enne, kui nad jõuavad väliskeskkonda. Tänapäevaste kütteseadmete ligikaudsed põlemisgaaside nominaalsed väljumistemperatuurid on gaasikateldel 100°C, vedelküttekateldel 170°C, tahkeküttekateldel (kivisüsi, puit, pellet) 260°C, põlemisgaaside liikumisel korstnasse alanevad needki temperatuurid märgatavalt. Üldistatult võib öelda, et mida madalamad on põlemisgaaside temperatuurid, seda varem hakkab korstnas tekkima kondensaat, mis allapoole liikudes haarab seintelt kaasa sinna kleepunud väävli osakesed. Tulemuseks on korstna konstruktsioone lagundav väävelhape.
Suitsu- ja ventilatsioonilõõride renoveerimiseks ning kaitsmiseks soovitame kasutada FuranFlex lõõrivooderdustehnoloogiat, mis tagab parima tulemuse kõige raskemates töötingimustes ning paigalduse kohtadesse, kuhu muud lõõrivooderdusmeetodid ei ulatu.
juhtudel ka roostevaba terast. Hapete tekkimisele korstnas ja suitsulõõrides aitavad kaasa tänapäevased ökonoomsed kütteseadmed. Mida madalamad on kütteseadme põlemisgaaside temperatuurid, seda rohkem soojust kütusest saame. See aga tähendab seda, et suitsulõõridesse juhitud madalatemperatuurilised
põlemisgaasid kutsuvad esile veeosakeste kondenseerumise enne, kui nad jõuavad väliskeskkonda. Tänapäevaste kütteseadmete ligikaudsed põlemisgaaside nominaalsed väljumistemperatuurid on gaasikateldel 100°C, vedelküttekateldel 170°C, tahkeküttekateldel (kivisüsi, puit, pellet) 260°C, põlemisgaaside liikumisel korstnasse alanevad needki temperatuurid märgatavalt. Üldistatult võib öelda, et mida madalamad on põlemisgaaside temperatuurid, seda varem hakkab korstnas tekkima kondensaat, mis allapoole liikudes haarab seintelt kaasa sinna kleepunud väävli osakesed. Tulemuseks on korstna konstruktsioone lagundav väävelhape.
Suitsu- ja ventilatsioonilõõride renoveerimiseks ning kaitsmiseks soovitame kasutada FuranFlex lõõrivooderdustehnoloogiat, mis tagab parima tulemuse kõige raskemates töötingimustes ning paigalduse kohtadesse, kuhu muud lõõrivooderdusmeetodid ei ulatu.